Podagra on liigesehaigus, mille põhjustab kusihappe kuhjumine liigestes, eriti suurvarvaste liigeses. See haigus võib olla äärmiselt valulik ja mõjutada oluliselt elukvaliteeti.
Podagra Sümptomid: Podagra peamine sümptom on äkiline ja intensiivne liigesvalu, tavaliselt suurvarbaliigeses. Valu võib olla nii tugev, et isegi kerge puudutus võib olla talumatu. Lisaks võib esineda turset, punetust ja kuumust mõjutatud piirkonnas. Podagrahoogude perioodid võivad kesta mitu päeva kuni nädalani ja korduvad aja jooksul.
Lisaks valuhoogudele võivad podagra põdejad kogeda teisi sümptomeid, nagu kusihappe kristallide kuhjumine naha all, moodustades kõvad sõlmed, mida nimetatakse toofusteks. Need asetsevad tavaliselt sõrmenukkidel, põlvedel, aga ka varvastel, kõrvadel ja muudes kohtades. Väiksed valkjad ümarad moodustised kumavad tihti läbi naha. 
Podagra on seisund, mis on tavalisem meestel kui naistel, ja esineb sageli vanemas eas. Mõned olulised riskitegurid, mis suurendavad podagrasse haigestumise tõenäosust, hõlmavad järgmist:
-
Sugu: Mehed on podagra suhtes oluliselt vastuvõtlikumad kui naised. Podagra esineb meeste hulgas umbes 10 korda sagedamini kui naiste hulgas. See võib olla seotud östrogeeni hormooni kaitsega, mis aitab vähendada kusihappe taset.
-
Vanus: Podagra esineb tavaliselt keskeas ja vanemas eas. Risk suureneb märkimisväärselt pärast 40. eluaastat.
-
Pärilikkus: Geneetiline eelsoodumus võib mängida rolli podagra riskis. Kui perekonnas on podagrajuhtumeid, võib indiviidil olla suurem risk haigestuda.
-
Elustiil ja Toitumine: Teatud elustiilifaktorid ja toitumisharjumused võivad suurendada podagra riski. Näiteks liigne alkoholi tarbimine, eriti õlle, ja kõrge puriinisisaldusega toitude (nt punane liha, maks, mereannid) söömine võivad mõjutada kusihappe taset ja suurendada podagrariski.
-
Ülekaalulisus: Ülekaalulisus võib suurendada podagrariski. Rasvumine suurendab kehas põletikuliste ühendite tootmist, mis võib mõjutada kusihappe taset.
-
Muud Terviseprobleemid: Teatud terviseseisundid, nagu diabeet, hüpertensioon (kõrge vererõhk) ja neeruhaigused, võivad suurendada podagrariski.
-
Teatud Ravimid: Mõned ravimid, näiteks diureetikumid (eriti tiasiidid), mis suurendavad kusihappe eritumist uriiniga, võivad podagrat soodustada.
On oluline märkida, et podagra võib mõjutada ka neid, kellel ei esine ülaltoodud riskitegureid. Seetõttu on oluline jälgida tervislikku eluviisi, hoida normaalset kehakaalu ja vajadusel konsulteerida arstiga, et hinnata oma individuaalset podagrariski ja võtta vajalikke meetmeid haiguse ennetamiseks või raviks.
Podagra Avastamine:
Podagra diagnoosimine nõuab tavaliselt meditsiinilist hindamist. Arst küsitleb patsienti tema sümptomite, haigusloo ja perekonnaanamneesi kohta ning teostab füüsilise läbivaatuse, keskendudes eriti mõjutatud liigestele.
Lisaks kliinilisele hindamisele võib arst tellida mitmeid teste, et kinnitada podagra diagnoos. Üks oluline diagnostiline vahend on kusihappe testimine.
Podagra testimine kusihappe Analüüsiga:
|
Kusihappe tase veres või uriinis on oluline näitaja podagra diagnoosimisel. Kusihappe kristallid ladestuvad liigestesse, põhjustades põletikku ja valu. Vereanalüüs võib näidata kõrget kusihappe taset, kuid täpsem meetod on uriinianalüüs, mis mõõdab kusihapet otse. Kusihappe testid on suurepärased abilised podara diagnoosimisel. |
 |
Normaalne kusihappe tase uriinis võib varieeruda sõltuvalt laborist ja kasutatavast mõõtmismeetodist, kuid üldiselt võib seda väljendada järgmistes parameetrites:
-
Tavaline Kusihappe Sisaldus Uriinis:
Normaalne kusihappe sisaldus uriinis võib olla vahemikus umbes 250–700 mg/L kohta. See võib aga eri laborites veidi erineda, mistõttu on oluline arvestada konkreetse labori või testi referentsväärtustega. Meie lehel müüdava testi värvikaart näeb ette, et ebanormaalseks väärtuseks peetakse 700-1500mg. -
24-Tunnine Kusihappe Eritumine:
Mõnikord mõõdetakse kusihappe taset uriinis 24-tunnise uriinikogumise analüüsi abil. Sel juhul kogutakse kogu päeva jooksul uriin ja seejärel mõõdetakse kusihappe kogus. Normaalne 24-tunnine kusihappe eritumine võib olla vahemikus 250–700mg, kuid ka siin võib esineda varieeruvust.
Podagra Ravi: Podagra ravi prognoos on üldiselt hea, eriti kui haigus diagnoositakse varakult ja ravi alustatakse õigeaegselt.
.
Raskem prognoos on tavaliselt neil, kellel podagra tekib enne 30ndat eluaastat.
10-20%-l haigetest tekivad ka neerukivid, mis võivad tüsistusena põhjustada neerupõletikku ning kui esineb lisaks diabeet või kõrgvererõhutõbi, siis süvenevad neerukahjustus ning podagra veelgi.
Podagra ravi eesmärk on leevendada valu ja põletikku podagrahoogude ajal, vähendada kusihappe taset organismis ning ennetada uute rünnakute teket. Raviplaani määrab tavaliselt arst, võttes arvesse patsiendi üldist tervislikku seisundit ja individuaalseid vajadusi. Siin on mõned peamised podagra ravi komponendid:
-
Mittesteroidsed Põletikuvastased Ravimid (MSPVA-d): näiteks ibuprofeen või naprokseen, võivad leevendada valu ja vähendada põletikku podagrahoogude ajal. Need ravimid aitavad ka vähendada liigeste turset ja jäikust.
-
Kolhitsiin: Kolhitsiin on ravim, mis aitab leevendada podagrahoogude sümptomeid. Seda võib kasutada nii rünnaku ajal kui ka ennetava meetmena.
- Kusihappe Taset Alandavad Ravimid: Allopurinool ja febukostaat on ravimid, mis vähendavad kusihappe tootmist organismis või soodustavad selle eritumist neerude kaudu. Need ravimid on mõeldud kroonilise podagra raviks ja ennetamiseks, mitte ainult ägeda rünnaku ajal.
- Neerufunktsiooni jäglimine: Kuna mõned podagra ravimid võivad mõjutada neerufunktsiooni, on oluline jälgida neerude tervist. Regulaarsed vere- ja uriinianalüüsid võivad olla vajalikud.
- Dieedimuutused: Toitumise muutused on oluline osa podagra ravist. Patsiendile võidakse soovitada vähendada puriinirikaste toitude tarbimist, nagu punane liha, mereannid, maks ja alkohol. Suurendada tuleks vee tarbimist, mis aitab kusihapet lahustada ja selle eritumist neerude kaudu suurendada.
- Elustiili Muutused: Toitumise muutused võivad mängida olulist rolli podagra ravimisel. Kusihappe tase võib suureneda toitude tarbimisel, mis sisaldavad puriine, nagu punane liha, maks, kalatooted ja alkohol. Arst võib soovitada dieedi kohandamist, sealhulgas puriinirikaste toitude vältimist.
- Vesi: Piisav vee tarbimine aitab kehal kusihapet lahustada ja selle eritumist soodustada. See võib vähendada kusihappe kristallide ladestumist liigestesse.
- Kehakaalu Kontroll: Ülekaalulisus võib suurendada podagra riski. Kaalukontroll ja tervislik kehakaal võivad aidata vähendada kusihappe taset ja ennetada rünnakuid.
- Regulaarne Jälgimine: Podagrapatsiendid vajavad sageli regulaarset jälgimist, et tagada ravi efektiivsus ja kusihappe taseme kontroll.
- Liikumine ja Füüsiline Aktiivsus: Mõõdukas füüsiline aktiivsus võib aidata säilitada tervislikku kehakaalu ja parandada liigeste üldist tervist.
Kiirtestid.ee & AI
04.02.2024