Soolestiku peitvere test, soolevähk - sümptomid ja varajane avastamine

Soolestiku test aitab varakult avastada käärsoole- ja pärasoolevähki - kuidas? 
Peitvere test põhineb asjaolul, et soolekasvajad veritsevad sageli varases staadiumis, kuigi see veri ei pruugi olla palja silmaga nähtav. Kiirtest kasutab kemikaale, mis reageerivad hemoglobiiniga, võimaldades tuvastada väga väikeseid verejälgi, mis ei ole silmaga näha. 

Käärsoole- ja pärasoolevähk on tõsised terviseprobleemid, mis võivad olla eluohtlikud, kui neid ei avastata ja ei ravita varajases staadiumis.
Varajane avastamine on kriitilise tähtsusega, kuna see suurendab oluliselt ravi efektiivsust ja patsiendi elulemuse tõenäosust. Üks tõhus meetod peitvere tuvastamiseks soolestikus on peitvere kiirtest.

Soolevähi sümptomid

❗️Muutused sooletegevuses

• Püsivad muutused soolestiku töös: Võib hõlmata kõhulahtisust, kõhukinnisust või väljaheite konsistentsi muutusi, mis kestab kauem kui mõni päev.
• Mittetäielik tühjenemise tunne: Pärast soole tühjendamist võib jääda tunne, et soolestik pole täielikult tühjenenud.
  
  

❗️Veri väljaheites

• Punane või tume veri väljaheites: Veri võib olla nähtav väljaheite pinnal või segatud väljaheitega. Punane veri võib viidata alumiste sooleosade probleemidele, samas kui tume või mustjas veri võib olla märk veritsusest kõrgemal seedetraktis.
  
  

❗️Kõhuvalu ja ebamugavustunne

• Püsiv valu kõhus: See võib olla krampide, gaaside või muude valulike aistingute kujul.
• Kõhu paistetus või turse: Mõned patsiendid võivad kogeda kõhu turset või punnitust.
  
  

❗️Väsimus ja nõrkus

• Pidev väsimus: Vähk võib põhjustada kroonilist väsimust, mida ei saa seletada teiste põhjustega, nagu näiteks unepuudus.
• Aneemia: Krooniline verekaotus väljaheites võib põhjustada rauapuudusaneemiat, mis väljendub väsimuse, nõrkuse ja kahvatu naha näol.
  
  

❗️Kaalu langus

• Seletamatu kaalukaotus: Kui kaotate kehakaalu ilma dieedi või treeninguta, võib see olla märk soolevähist.
  
  

❗️Soolestiku blokeerimine (obstruktsioon)

• Soolestiku obstruktsioon: Kui kasvaja blokeerib osaliselt või täielikult soolestiku, võivad tekkida tõsised sümptomid, nagu tugev kõhuvalu, kõhupuhitus, oksendamine ja suutmatus gaasi või väljaheidet välja lasta.
  
  

❗️Muud sümptomid

• Üldine halb enesetunne: Mõnedel patsientidel võivad esineda mittespetsiifilised sümptomid, nagu halb enesetunne või üldine ebamugavustunne.
• Põletik ja palavik: Harvadel juhtudel võib vähk põhjustada kehas põletikulise reaktsiooni, mis võib põhjustada palavikku.

Soolestiku peitvere testi eelised:

✅Varajane avastamine: Test suudab tuvastada väikesed verejäljed, mis viitavad varajasele vähile või polüüpidele, võimaldades varakult sekkuda.

✅Lihtsus ja mugavus: Testi on lihtne teha kodus, ilma et oleks vaja spetsiaalset varustust või arsti külastust.

✅Odavus: Kiirtestid on suhteliselt odavad, muutes need kättesaadavaks suurele hulgale inimestele.

✅Mitteinvasiivne: Test ei nõua invasiivseid protseduure, mis võivad olla ebamugavad või riskantsed.

Milliseid uuringuid tehakse?

Esmaseks uuringuks soolevähi kahtluse korral on peitevere määramine väljaheites, mille esinemine viitab varjatud verejooksule.

Kui korduvad uuringud näitavad väljaheites peitevere olemasolu, on arstidel põhjust rakendada täpsemaid uurimismeetodeid avastamaks verejooksu põhjust.

• pärasoole uuring sõrmega: arst uurib päraku kaudu sõrmega pärasoole lõpposa ja otsib ebatavalisi kühmusid.
• endoskoopia ehk sondiga uuring: pärasoole ja jämesoole lõpposa uuritakse spetsiaalse painduva toruga. Selle protseduuri abil leitakse üles umbes pooled soolevähkidest. Kui endoskoopia näitab normaalsest erinevaid kohti, siis võtab arst sealt koetüki, mida uuritakse mikroskoobi all.
• kolograafia ehk irrigoskoopia: soolde viiakse pärasoole kaudu kontrastainet ning tehakse soolest röntgenpildid.
• ultraheliuuring ja kompuuteruuring: kasutatakse, et kindlaks teha, kas kasvaja on juba jõudnud siirdeid moodustada teistesse organitesse.
  
  

Piiratud spetsiifilisus: Soolestiku peitvere kiirtest on mõeldud sooletrakti verejälgede tuvastamiseks, kuid see ei erista verejälgede täpset päritolu ega põhjust. Kui inimesel on näiteks hemorroidid ja ta teeb soolestiku kiirtesti, võib test anda positiivse tulemuse, kuna hemorroidide tõttu võib väljaheites olla verd. Sellisel juhul ei pruugi test suuta eristada, kas veri pärineb hemorroididest või on see tingitud muudest tõsistest seisunditest, nagu näiteks vähk. Seetõttu on positiivse tulemuse korral vajalikud täiendavad uuringud, nagu kolonoskoopia.

Statistika Eestis: 

2021 aastal avastati naistel Eestis 453 käär- ja pärasoolevähki - see moodustas 11% kogu avastatud vähijutumitest naistel sellel aastal. Meestel esines samal aastal käär- ja pärasoolevähki 450 juhtumit, mis moodustas samuti 11%. 
2020 aastal moodustas käär- ja pärasoolevähk nii meeste, kui naiste seas esmasjuhtumites 12%. 

Ka riigi poolt viiakse läbi jämesoolevähi sõeluuringut.
Sõeluuringule kutsutakse 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. 2024 aastal on riigi poolt kutsutud sõeluuringule naised ja mehed, kes on sündinud aastal 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Sõeluuringule oodatakse nii ravikindlustusega, kui ka ravikindlustamata isikuid. Kodust testi aga saab igaüks läbi viia juba varem. 


Kiirtestid.ee ja AI
23.08.2024
Allikad:
Tervise arengu instituut
https://tervis.postimees.ee/7665789/tunamullu-diagnoositi-eestis-8225-vahi-esmasjuhtu
https://cancer.ee/statistika-2/ 
https://kasvaja.net/seedetrakti-kasvajad/soolevahk/soolevahi-avastamine-ja-diagnoosimine/